Saabumine Le Callunasse

Meie reis Prantsusmaale algas 12. novembri varahommikul Tallinna lennujaamast Amsterdami lennuga. Seitse tundi veetsime mõnusalt shopates ja kohvitades Shipholi lennujaamas ning edasi lendasime poolteist tundi üle madalmaade Nantes'i. Meid võttis vastu meie sõpruskooli Lycee Edouard Branly esinadaja Isabella, kes transportis meid sihtkohta Prefailles'se.  Tegemist on ookeani kaldal, Loire'i jõe suudme lähedal  asuva kuurortiga ja meie tööpaik hotelli-restoran Le Calluna.

Kohtusime oma noore meeskonnaga, kes meid sõbralikult vastu võtsid. Olgu aguses kohe öeldud, et ainult sõpruskooli praktikant Vincent rääkis pisut inglise keelt. Keelebarjäär oli alguses veidi ehmatav. 

Meie tuba oli esialgu kerge shokk, pisike, pime, mille keskel kaheinimese voodi ja ainult üks elektripistik kõige meie elektroonika laadimiseks. Wifi ja mobiililevi on Prantsusmaal kordi viletsam ja närvesöövam kui kodumaal.

Harjusime siiski kiiresti, tõstsime natuke mööblit ümber ja seadsime end sisse.

Järgmiseks kuuks ajaks on see meie uus kodu. Prantsusmaal viibime Erasmus +'i toel kokapraktikal 12.11-11.12.2019.

https://www.lecalluna.com/

 

 

Saabumise hetk Le Callunasse. Meid võtsid vastu Chef Alexander ja Vincent.

Eine kohvrilt, merekarbid, eesti must leib, prantsuse vein meie väikses toas

Le Calluna hotell ja restoran Atlandi ookeani kaldal

Praktikandid ja blogi autorid


Laser game

Selle nädala keskel tulid puhkuselt tagasi Le Calluna omanikud - meeldiv abielupaar Nathalie ja Frederic Suirelastega. Madam ja monieur Suire räägivad hästi inglise keelt ja nendega on hea  vestelda. Nad hoiavad restoranil ja hotellil igapäevaselt silma peal ja juhendavad oma noort meeskoda. 

Kõigest paar päeva peale nende tagasitulekut sai kogu personal kutse minna ühel vabal õhtul koos Saint-Nazaire'i Laser Game Evolutioni keskusesse. Seal tulistasime üksteist laserpüssidega ja pärast sõime koos pitsat ja jõime õlut. 

Star wars

Le Calluna meeskond


Merikese juubel

Pühapäeval ennem ärasõitu oli Merikesel sünnipäev ja mitte nii sama sünnipäev vaid juubel. Eelmine päev uurisime Chefilt, kas on lubatud, kui me homme midagi kõigiga koos tähistame koos alkoholiga (mine tea, kuidas seal kombed lubavad).

Lõuna ajal tähistasime Merikese juubelit. Merike ostis 3 vahuveini,  puuvilja ja pähklit. See aeg kui teised peale sööki suitsetasid (Prantsusmaal suitsetavad väga paljud) tegime meie kiirelt ettevalmistusi. Sättisime puuviljad ja pähklid vaagnale ja vahuveini valasime klaasidesse. Kõik selle panime kööki, nii et kui suitsetamast tullakse oleks kohe näha. 

Esimesena tuli tagasi kena noormees Ronan, kes soovitas köögi asemel La Follatti baariletile asjad sättida. Nii oli veelgi uhkem. Kõik soovisid Merieksele õnne. Tuli välja, et järgmine päev Ronanil sünnipäev ja sooviti talle ka õnne. Rääkisime ka, et varsti sõidame koju.

Kummaline oli, et praktiliselt keegi neist ei teadnud, mis hurmaa on. Kuigi neil on see poes olemas ja nimeks kaki.

Merikese juubel